Kui seda postitust instagramis nägin, siis see oli justkui kinnitus mu viimaste nädalate mõtetele. Suvel ütlesin ühele tuttavale, et nii hea on peale kiiret nädalat, kus kodus olen ainult magamas käinud, rahulikult oma terrassil kohvi juua, aiast marju korjata ja varbad murus olla. Tema nimetas seda luksuseks ja see mõte jäi minuga. Tõesti, see ju ongi luksus. Mitte asjad, vaid see, kui on aega nautida ja kui on vahetu looduskontakt.
Postitus, millest räägin, on see:
Postitus, millest räägin, on see:
Ma ei ole kunagi olnud väga materiaalsete väärtustega. Mind ei ole kõnetanud brändinimed, pole olnud vajadust soetada kalleid esemeid või üldse palju asju. Okei, muidugi oli periood, kus mu nõrkus oli ketsid ja käekellad ja neid mõlemaid omasin kümnetes, aga õnneks kasvasin sellest välja. Autot olen ka alati pidanud pigem tarbeesemeks ehk mind ei morjenda, kui sellele mõned kriimud peale tulevad. See on ju kasutamiseks mõeldud! Kriimud on nagu kortsud inimestel - see näitab, et oled elanud. Ja oma säästud või vaba raha (vahel ka mitte üldse nii vaba või veel eksisteeriva raha) olen ikka suunanud pigem elamustesse. Olen valinud koguda pigem kogemusi, kui asju. Ja ma tean, et see kõlab klišeena, aga minul on see tulnud kuidagi loomulikult ja intuitiivselt. Ja tuleb siiani. Mida aeg edasi, seda enam ma tahan asjade kogust oma elus vähendada, sest usun ja tunnen, kuidas kõik asjad, mida omad, omavad ka sind.
Siinkohal on muidugi oluline ka märkida, et jah, üks külg sellest teemast on minu isiklikud väärtused, mis ei ole väljendunud kunagi asjades, ning mõtteviis, et kõik on võimalik. Minu väärtused on pigem vaba aeg, hoolivus, heasoovlikkus, avatus jne. Kuid teisest küljest annan endale ka aru, et selleks, et oleks võimalik keskenduda pigem elamustele, on pidanud mul olema paigas suured kivid ehk elukoht, tugisüsteem, töökoht (ehk sissetulek), tervis jne. Tunnistan, et elu on olnud mu vastu hea ja helde ning ma olen selle eest ääretult tänulik. Muidugi on ka minul omad keerukused, mis ei ole nii kerge olnud, kuid rewarding sellegipoolest. Usun ka seda, et elu saab pakkuda vaid seda, mida oled valmis vastu võtma ning saame elult tagasi vastavuses sellega, kui palju ise välja anname. Et ikka headus ja armastus alati võidaks. Ja et meil oleks aega märgata seda ilu ja küllust enda ümber. Seda on alati. Väikestes asjades. Ja lõpuks asjad asjadeks, aga hetked ja inimesed-loomad loevad ikka kõige enam.
Siinkohal on muidugi oluline ka märkida, et jah, üks külg sellest teemast on minu isiklikud väärtused, mis ei ole väljendunud kunagi asjades, ning mõtteviis, et kõik on võimalik. Minu väärtused on pigem vaba aeg, hoolivus, heasoovlikkus, avatus jne. Kuid teisest küljest annan endale ka aru, et selleks, et oleks võimalik keskenduda pigem elamustele, on pidanud mul olema paigas suured kivid ehk elukoht, tugisüsteem, töökoht (ehk sissetulek), tervis jne. Tunnistan, et elu on olnud mu vastu hea ja helde ning ma olen selle eest ääretult tänulik. Muidugi on ka minul omad keerukused, mis ei ole nii kerge olnud, kuid rewarding sellegipoolest. Usun ka seda, et elu saab pakkuda vaid seda, mida oled valmis vastu võtma ning saame elult tagasi vastavuses sellega, kui palju ise välja anname. Et ikka headus ja armastus alati võidaks. Ja et meil oleks aega märgata seda ilu ja küllust enda ümber. Seda on alati. Väikestes asjades. Ja lõpuks asjad asjadeks, aga hetked ja inimesed-loomad loevad ikka kõige enam.
